Loddedutki heađis plánejuvvon njáskamiid dihte:

-Fápmolinjá Rávttošjogas dagaha hirpmus boahtteáiggi gilljobaššii

Ulf K. Eriksen

Ingar J. Øien.jpg

Ingar Jostein Øien

Loddedutki Ingar Jostein Øien.  Govven: Ulf K. Eriksen

Jorgalan: Sara Marit A. Gaup

 

1991 rájes leat Porsáŋgui juohke miessemánu boahtán guossin dán riikka čeahpimus loddedutkit, ja dán jagi sii maid bohte. Sin fitnan lea oassin ovtta prošeavttas mii lea ahte gádjut garrasit áittojuvvon gilljobaša, ja guovddážis lea ”Doaibmaplána gilljobaša várás”. Ulbmilin lea gáhttet gilljobaša vai dat ain  beasašii leat monnenloddi Norggas, ja ulbmilin lea maid guhkitáigge vuollái laskadahttit náli mas leat unnimusat 1000 lotti Fennoskandias. Irvi finai dutkiid guossis Ábilrođus. Mii ságastalaimet  Norgga Ornitologalaš Searvvi fágahoavddain,  Ingar Jostein Øieniin.

Giljobačča monnenguovlu, 1950-2005. Dahkkivuoigatvuohta: Norgga Ornitologalaš Searvi     Giljobačča monnenguovlu, 1950-2005. Dahkkivuoigatvuohta: Norgga Ornitologalaš Searvi

 

Maŋemus jagiid lea gilljobašaid lohku dieđihuvvon leat sturron, ja orru go nu leame ain ovddosguvluiŋ.

-Nu dat orru. 2010:s juo álggii dát, ja dalle veahá lassánedje lottit. Ovdal dan lei hirbmat hearkkes dilli, danne go eai leat leamaš eará go 30 lotti jahkái ja nu lei máŋggaid jagiid. Dál leat badjel 70 lotti ja dat han lea badjel duppáliid eambbo go ovdal. Mii jáhkkit dili leat dákkárin dál danne go mii leat monnenbáikkiin bivdán ruksesriebaniid.

Man olu lottit fertejit leat vai nálli ceavzzášii?

-Diet lea váttis jearaldat, danne go eat han mii dieđe man olu ledje lottit álgoálggus. Dáide leat máŋggat čuođit. Danne berrejit dál leat goit muhtin moadde duhát lotti. Muhto eai buohkat dalle bisánivčče Ábilrohtui. Gilljobaš atnigoađášii fas Norgga várreguovlluid ássansadjin, doppe gos ovdal lávejedje dat lottit leat.

Monne go dat dušše Iešjávrre guovllus?

-Juo, eanas, ja dat lea muhtin ráddjejuvvon guovllus lahka Iešjávrri.
Monnen dáidá nu ráddjejuvvon guovllus ahte Guovdageainnu giđđalodden ii muosehuhte dan?

-In dieđe jur nu juste gos diet lodden láve leat, muhto monnenáiggi han ii leat šat giđđalodden. Mii ballat gilljobašaid bážahallat dalle go leat girdime lulás dan botta go leat veahá bisánan, ja dat gal sáhttá roahkka dáhpáhuvvat doppe gos giđđat loddejit.

Dušše Ábilrođus go dii lávebehtet lohkat gilljobašaid?
-Mii lohkat maid monnenguovlluin ja mii bargat ovttas muhtin suopmelaččain. Son lea maŋemus 7-8 jagi juohke geasi bargan guokte vahku lohkat ja guorahallat monnenguovlluid.

     Áŋgiris loddegeahččit Valdak-jeakkis.  Govven: Ulf K. Eriksen

 

Muhtinat vedjet jurddašit movt son dii nagodehpet váldit gitta gilljobašaid nu ahte ehpet bávččogahte daid?

-Ii gilljobaša leat álki oažžut gitta. Eat ge mii geahččal juohke jagi, eat mii lihkostuva ge juohke have go geahččalit. Jagi 2006:s lea maŋemus geardi go válddiimet gitta gilljobaša. Mii áigut fas geahččalit dan bivdit gitta, várra boahtte jagi. Dalle mii geavahit kanon-fierpmi maid mii báhčit nu ahte dat leabbana daid ala. Dat dieđus muosehuhttá sin, ja danne eat daga dan nu dávjá.

Leat go lottit goassege leamaš hávváduvvon dan doaimma dihte?

-Mii eat leat goassege hávvágahttán lottiid. Dáinna lágiin mii dušše muosehuhttit sin, ja dalle go ledje hirbmat unnán lottit, jagiin 2007-2010, dalle eat oba bivdán ge lottiid. Muhto dál leat dan meare olu lottit ahte fas sáhttá álgit bivdimiin.

Dál leat bargame dan ala ahte cegget njállanáli, lehpet go dii jurddašallan dien guvlui go lea sáhka gilljobašas?

-Dan jurdaga leat jurddašan ja geahččaleamit leat dahkkojuvvon. Ii leat nu áigá go geahččaleimmet meahccái doalvut dakkár gilljobašaid mat ledje riegádan fáŋgavuođas. Dan dagaimet 2011-12, muhto ii dat doaibman nu bures. Mii luittiimet luovos jahkásaš čivggaid čakčat, dalle dai áiggiid go gilljobašat máhcce ruovttoluotta iežaset čivggaiguin. Mii sávaimet daid fáŋgavuođas luitojuvvon lottiid searvat dan loddedohkkái ja čuovvolit sin go vulget mátkái čakčat. Dat deaivvadedje gal loddedohkiin, muhto go villa lottit girdájedje nuorttas, de dat gis girde lulás Ruŧŧii, dohko gos sii ledje boahtán. Diet ii doaibman ja mii heittiimet dieinna go leimmet guokte áigodaga geahččalan.

Leat go Norggas leamaš suolabivdit ja monnečoaggit váttisvuohtan dáid maŋemus jagiid?

-Mii diehtit olbmot leat leamaš dáhpedorpmis báhčán gilljobaša, muhto eat mii dan gohčot suolabivdun. Diet geavai dalle go muhtinat ledje bivdime ránesčuonjaid, ja eai sii leat leamaš dovdan iešguđet lottiid. Gilljobaša vátnivuohta lea okta ágga dasa manne Finnmárkku čuonjabivddus leat sierralágan ráddjejumit.

Dii lehpet muhtinráje lottiid merken satelihttarusttegiin, ja dat lea olamuttos Interneahtas. Lea go dat váttisvuohta go lehpet nu rahpasat dan ektui ja dagaha go dat vejolašvuođaid muhtiniidda dahkat faunarihkkosiid?

-Earenoamážit monnenguovlluin sáhttá geavvat faunarihkus, go lea sáhka monnečohkkemis. Rabasvuohta gártá leat paradoksan. Mii diehtit muhtinat leat bargan faunarihkkosiid Norggas ja sii leat ollásit gurren giljjobáša besiid. Ruoŧas ja Suomas leat dakkár áššiid dárkileappot guorahallame, ja doppe leat gávdnon Norgga giljjobášaid monit. Go gilljobaš johtá, de dat girdá eanas ráfáidahttojuvvon guovlluin eurohpalaš girdingeainnu mielde. Go girdet nuorta girdingeainnu Ruošša bokte, de dalle lea lottiide hui stuora várra bážahallat, muhto eat mii dan gohčot faunarihkkosin. Dalle leat fuomaškeahttá ribahan báhčit daid lottiid go leat dábálaš bivddus, ja dien oktavuođas geahččalit mii bargat dainna ahte oahpu addit olbmuide.

Go lehpet bivdán ruksesriebana, de lea go daid loguid bokte vejolaš mihtidit maidege beaktilit monnenguovlluin?

-Dat lea vejolaš, ja mis leat dieđut. Mii oaidnit dan rievdadusa ahte eambbo rávis lottit bohtet Ábilrohtui čavččaid. Earenoamážit dakkár lottit main eai leat čivggat. Ruksesriebanbivdu lea doalahan rávis lottiid monnenguovlluin dassážii go álget dolggiid molsut doppe, eai ge girdigoađe dolgemolsunáigge várálaš girdingeainnu Taymyr guvlui Ruoššas.

Ferte dieđuid juohkima dihte muitalit dan maid dutkit leat gávnnahan. Sii dadjet norgga lottiid atnit guokte girdingeainnu iežaset dálveássansadjái Hellasis. Okta geaidnu lea Kanin-njárgga bokte ja okta lea Taymyr-njárgga bokte. Goappeš báikkit leat Ruoššas. Taymyr-njárgga bokte lea nuortageaidnu ja dat lea maid várálaččamus. Muhtin monnenguovlluin leat ollu riebanat. Dakkár guovlluin orru leame nu ahte rávis lottit mat eai oaččo čivggaid dahje mat masset daid, dat lottit dávjjit girdájit árabut ja dávjjit válljejit várálaččamus geainnu. Go leat unnán riebanat, de ollugat dáin lottiin čuvvot earáid Ábilrohtui čakčat ja dasto girdet dan eambbo oadjebas geainnu dálveássansadjái.

Man johtilit fas šaddet riebanat daidda guovlluide gos daid leat bivdán?

-Stáhta Luonddubearráigeahčču bivdá riebaniid. Giđaid dat bivdet daid, earenoamážit guovvamánus gitta miessemánnui, ja dalle leat guovlluide fas dievvan riebanat ovddit jagiid rájes. Muhto dat mii leat dás vuoitu, lea dat go álggugeahčen miessemánu gerget riebanbivdduin, de leat jávkan dat eallit mat livčče muđui alcceseaset háhkan čivganguovllu lottiid monnenguovlluide. Mii jáhkkit daid riebaniid leat várálaččamussan mat leat guvluičadnojuvvon ja mat čivget ja dovdet iežaset čivganguovlluid bures.

     Loddedutki Tomas Aarvak áicá ođđa dieđuid maid ferte čálestit.  Govven: Ulf K. Eriksen

 

Leago nu ahte sáhpánjahki váikkuha gilljobaššii?

-Juo, hui olu. Dat dagahit ahte riebaniin ja eará ealliin mat livčče leamaš borran gilljobaščivggaid, lea biebmovallji ja danne eai bora gilljobašaid. Jagiin 2012:s ja 2013:s ledje mis guokte ja golbma bessoža (čivgajoavkku). Muhto 2011:s go lei albma sáhpanjahki, de mis ledje 13 bessoža.

Muhto eai go báze olu riebanat maŋit jahkái?

-Juo, jagi 2012:s gárte hui olu riebanat. Bivdit leat leamaš bivdán gaskkal 50 ja 80 riebana juohke jagi dan rájes go álge 2008:s. 2012 giđa ledje 360 riebana báhčán, nu ahte dien guovllus leat hirmbat ollu riebanat.

Dasto berrejit joatkit ruksesriebaniid báhčimis?

-Dan gal fertejit. Diehttalasat lea dat dego goansttaiguin doalahit heakka lottiin, muhto loddenálli lea nu unni ja danne hirbmat hearki. Olles Skandinavias leat vel dušše muhtin moaddelogi loddepára báhcán. Dán doaibmbidjui mis lea eanemus jáhkku. Mii han oaidnit dat doaibmá, ja dainna mii fertet joatkit vel ain máŋga jagi.

Dál leat čielggadeame máŋga vejolaš sajiid ođđa plánejuvvon fápmolinjái. Čuhcet go fápmolinjat gilljobaššii?

-Dan gal jáhkán, go fápmolinjat han leat várálaččat hui máŋgga loddešládjii. Čáhcelottit ja čuonját leat hearkimus dilis, ja jus bidjet fápmolinjaid gilljobaša bistevaš girdingeainnuid guovlluide, de dat lea hirbmat áittan lottiide. Earenoamážit Ábilrođu ja Rávttošjoga guovllus.

Okta dain molssaeavttuin maid leat čielggadeame manná Njeaiddána badjel, ii ge dat leat guhkkin eret Ábilrođus, dat measta juo oidno dohko?

-Dat lea hirpmus boahtteáigge govva go lea sáhka gilljobaša seailluheamis, danne go juste diekko giljjobáš girdá, gaskkal Ábilrođu ja monnenbáikkiid. Dat gal livččii issoras váhat jus dakkárat ceggejuvvojit dohko.

Nabai stáhta, fylkkagielda, Porsáŋggu gielda ja Sámediggi, movt dii bargabehtet singuin ovttas?

-Mii vuohttit buohkain buriid jurdagiid, ii ge oktage bargga vuostá go mii viggat seailluhit gilljobaša.

     Norgga Ornitologalaš Searvvi fágahoavddain,  Ingar Jostein Øieniin.  Govven: Ulf K. Eriksen

 

Dii dáidibehtet joatkit dáinna bargguin vel ain máŋga jagi?

-Juo, mii jáhkkit goit dan. Dál lea beare árrat bisánit gilljobaša seailluheamis, go diet ii doaimma iešalddis. Dás dárbbašit goziheami ja maid dan ahte joatkit doaibmabijuiguin. Jus mis leat 30 lotti, de soaittáhat dáhpáhusat sáhttet jávkadit ollásit dan náli, muhto jus leat 1000 lotti, de dalle nálli lea miha nannoseabbu.

Sáhttet go báikkálaš olbmot guđegeládje leat veahkkin?

-Min mielas orrot máŋga porsáŋgulačča hui dihtomielalaččat jurddašallan gilljobaša dili ja sii leat čeavlát dainna lottiin. Dáppe lea juoga mii gávdno duššefal Porsáŋggus, ja dat lea bisánansadji Ábilrođus gosa buohkat besset boahtit geahččat gilljobaša. Olbmot hirbmadit liikojit dasa. Danne lea deaŧalaš ahte olbmot doahttalit vánddardangildosa jeakkis Ábilrođus. Muhtomin olbmot dodjet daid njuolggadusaid, eai ge leat gal vázzime jur jeakki alde, muhto lubmeme ja murjeme jeaggeravddain. Dat sáhttá ráfehuhttit lottiid. Čakčat murjenáigge lea gilljobaš liige árgi. Dat sáhttá leat neavvan murjejeddjiide, ahte galget   vánddardit Rávttošnjárggas eaige mannat vulos dan vággái.

Nabai mohtorjohtolat monnenguovlluin, sáhttá go dat dagahit váttisvuođaid?

-Juo, sáhttá. Mohtorjohtolat, turisten ja girdit. Daid galggašii unnidit, ja ii man ge dihte fal lasihit.

Orru go buorre dilli gilljobašas dál, go oppalaččat geahččá?

-Juo, ja mii leat optimisttat!

Dii lehpet dáppe juohke giđa miessemánus, ja olbmot sáhttet din luhtte finadit oaidnime gilljobaša?

-Dan sii gal sáhttet, ja nu sii dahket ge maid. Muhto eat han mii čohkká dás čađat. Mii bargat maid eará loddešlájaiguin, ja dat lea boaimmáš, ruksesguškil ja rávgoš dan botta go mii leat dáppe. Mii lávet almmuhit loddemátkkiid ovttasráđiid  Stabbursnes Naturhusain ja dat veadjá leat buot buoremus vuohki beassat vásihit gilljobaša. Dalle mii leat doppe ja mis lea buorre dilli ságastallat olbmuigiun.

Dasto giittán jearahallama ovddas ja luoittán Ingara luovos vai beassá mannat daid eará loddedutkiid lusa. Sii leat njealjis-viđas mat leat hállanaddamiin vázzán dollagáddái mii lea dan lávu olggobeal gos sii orrot juohke geasi. Munnje muitaledje ahte sii leat dat buot čeahpimusat norgga loddedutkiid gaskkas. Čohkkáme ovtta steallis?

 

 

 


 

 

Giljobaš ja stuorračuonjá:

     Giljobaš.   Dahkkivuoigatvuohta: Tomas Aarvak

 

     Stuorračuonjá. Dahkkivuoigatvuohta: Tomas Aarvak

Aitto almmustahttojuvvui giđđaloddemis Guovdageainnus lobiheamis bivdu, gos earret eará stuorračuonjá báhččui. Stuorračuonjá lea dan dilis ahte lea uhkiduvvon nohkat , ja dan báhčit lea iešalddis duođalaš. Stuorračuonjá ja giljobaš leat hui ovttaláganat (geahča govaid). Goappaš nállit gaskaseivot Guovdageainnu - guovllus giđđat go leat jođus, ja danin sáhttá lobiheamis bivdu leat stuora áittan nállái. Lea duođaštuvvon ahte giljobaš lea ovdal mista báhččojuvvon, ja riska váldit boastut giljobačča dábálaš ránesčuotnjágiin lea sivvan dasa go Porsáŋgguvuona siskkit oasit leat čuonjábivddus gáržžádusat.

 


 

Liŋkkat eanet dieđuide giljobačča birra:

Internašunála giljobaš – siidu

Našunála giljobaš – siidu

 

Sámegillii

Underholdning

Grandalen september
Tuesday, August 19, 2014 - 16:04

August går mot slutten og her er Irvi med ny tegneseriekonkurranse.