Porsáŋggu sátnejođiheaddji:

-Sámevuohta gal lea gávdnamis

Ulf K. Eriksen

Ordfører Knut Roger Hanssen.jpg

Sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen.  Govven: Ulf K. Eriksen

Jorgalan: Heaika N. Skum

 

Go Irvi vuolgá Porsáŋggu sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen guossái mánnodat ovdalgaskabeaivvi, de gal eai leat stuora váttisvuođat sisa beassat. Mun gávdnen sátnejođiheaddji iežas kantuvrras gos uksa lei áibbas rabas. Su goit lea hui álki gávdnat. Kontuvra dáidá leat stuorit go maid dábálaš kantuvrrat leat, muhto doppe ferte leat sadji čoahkkimiidda. Seammás go ain muitit gieldda ekonomalaš dili, de gal eat sáhte lohkat ahte kontuvra lea badjelmearálaš stuoris. Maŋŋil go su lean dearvvahan ja rusttegiid gárvvistan adnui, ja oanehaččat muitalan Irvvi birra, de mii álggahat.

Du mielas, makkár dilis lea sámevuohta Porsáŋggus dáid áiggiid?

-Sámevuohta gal čielgasit lea eallimis, muhto áiggi mielde lea sámegiela geavaheddjiid lohku njiedjan, ja dat gal lea suddu. Muhto nu lea dilli maiddái kvenagielain. Dalle go mun ledje nuorra de stuorra oassi Porsáŋggu álbmogis ledje kvenagielagat. Dát dilli lea rievdamin, ja dáidá maiddái guoskat sámegillii. Dál várra barget vel garraseappot sámegiela seailluheami ektui.

Sámevuođa ektui, mat leat du mielas stuorimus hástalusat Porsáŋggus?

-Stuorimus hástalusat sámi ja kvena giela ja kultuvrra ektui lea ahte nuorat dat fertejit beroštit gielas ja daid oahppat ja beaivválaččat hupmat. Dasto ferte gávdnot sadji dahje báiki gos gielat leat anus ja gullojit. Dađibahábut dát jávkagohtet. Orruleamen nu ahte nuorat baicca ohppet eŋgelasgiela.

Porsáŋgu golmma kultuvrralaš servodat lea juoga earenoamáš man oallugiid mielas berrešii buorebut ávkkástallat e.e. mátkeealáhusdoaimma oktavuođas. Davvi-Norggas leat ollu suohkanat mat sáhttet geasuhit mátkkošteddjiid fiinna luondduvásáhusaiguin ja ráinnas áimmuin. Dát lea gávdnamis vaikko man ollu Porsáŋggus, muhto Porsáŋgu sáhttá rábmot go lea áidna golmma kultuvrralaš servodat. Muhto minoritehtakultuvrrat áitojuvvojit. Symbolaáššin leat giliskuvllat Bissojogas ja Billávuonas, mat máŋggaid jagiid guhkes ja váibadeaddji mannolagas leat áitojuvvon heaittihuvvot. Ollugat oaivvildit ahte gielda baicca berrešii garrasit vuoruhit ja áŋgiruššat golmma kultuvrraid, mat áiggi mielde sáhttet leat dehálaš dienasgáldun gildii.

Porsáŋggu gielda lea ain dat áidna golmmagielat gielda riikkas, movt sáhttá dan ávkkástallat ealáhusovdáneapmái gielddas?

-Dán gal leat juo máŋga jagi ávkkástallan, muhto dat gáibida ruhtadeami ja lea hástalussan min gildii lea fállat buori bálvalusaid. Duođas dás lea vuoruheamis sáhka ja dás berreše stáhtalaš eiseválddit ja Sámediggi buorebut leat mielde ruhtadit fálaldagaid.

Olgeš lea diŋgon ođđa skuvlastruktuvrralaš čielggadeami Porsáŋggus, ja Bissojoga ja Billávuona giliskuvllaid leat máŋga jagi áitán giddet. Muhto sámi ja kvena kultuvrraid nannen, ii got dat šattaše ovdamunnin mii eará suohkaniin ii leat?

-Go lea sáhka skuvlastruktuvrras, de ii leat vel mihkkege mii loahpalaččat lea mearriduvvon. Seammás go iige lea daddjon guđe árvalusa Olgeš áigu ovddidit. Dan maid šaddat geahčadit oahpahusfálaldaga ektui, lea visttit sihke Bissojogas ja Billávuonas, mat leat beare stuorrát geavahusvuođu ektui. Maiddái lea nu ahte dan áigodaga go mun lean leamašan sátnejođiheaddji, de gielda lea stáhtas ohcan veahki ruhtadit sihke mearrasámi ja kvena fálaldagaid. Muhto stáhta ii leat obage beroštan veahkehit. Sii leat, lohkat, buot ohcamušaid hilgon. Muhto go dat lea daddjon de oaidnit dan oasi, ja mii lea dehálaš oassin árvvoštallamis man čađahit jagi, ja Olgežis mii deattuhat ahte mii nagodat fállat oahppofálaldaga buot ohppiide Porsáŋggus.

Lea leamašan sáhka ahte baicca sirdit oahpahusa Levdnjii, ja dan oktavuođas oallugat čuoččuhit ahte smávit skuvllat leat dehálaš giellabájit, ahte lea álkit geavahit sámegiela ja kvenagiela báikkálaš dásis, ja dadjet ahte gielat «duššet» Leavnnjas eaige šatta seamma stuorra oassin árgabeaivválaš ságastallamis?

-Leat hui máŋggas geat lohket sámegiela Leavnnjas, nu ahte maiddái Leavnnjas lea oallugat geat dárbbašit sámegielat oahpahusa, muhto dan mun sámegielat ja kvenagielat giellabáji ektui. Muhto ekonomiija gal dieđusge lea dehálaš caggin juohke diŋggas maid bargat, ja min servodaga olbmot leat alla ahkásaččat. Stáhta ruhtadančovdosat leat nu ahte leat gielddat main lea nuorra álbmot mat ožžot eanemus doarjaga. Dás ii leat sáhka dáhtus, baicca ahte mii fertet juoga bargat čovdosiid gávdnamis. Goittot visttiid dáfus sihke Bissojogas ja Billávuonas, gos leat stuora ja boares visttit, mealgat stuorit go maid dárbbašat, ja daid lea divrras áimmahuššat ja doaimma várás.

Visttiid ii sáhte dušše giddet?

-Ii sáhte, mii fertet gávdnat vuogas ja heivvolaš čovdosiid, ja dainna mii leat bargamin, eatge sáhte dál dás ja dál gal dárkilastit maid mii bargat.

Movt bargat stáhta ektui vai sii ipmirdit ahte dás han lea sáhka guovtti smávva ja uhkiduvvon unnilohkukultuvrrain?

-Dan in dieđe, mus duođai ii leat vástádus diesa dál. Porsáŋggu gielda gal ii sáhte akto badjelasas váldit doaimma mii rievtti mielde gullá stáhtii, jus juo stáhta oaivvilda ahte dát lea juoga man berre seailluhit. Dat bargu šaddá lossa noađđin stuora gildii mas leat unnán olbmot.

Doaibmá go du mielas ovttasbargu Sámedikkiin bures?

-Ovttasbargu doaibmá bures, juo, mus gal eai leat moaitagat Sámediggái, eai obanassiige.

Leatgo duhtavaš bargosajiin ja ealáhusdoaimmain maid Porsáŋgu lea olahan Sámedikki ovttasbarggu olis?

-In leat! Oallugat Porsáŋggus navdet ahte mii leat dušše nu gohčoduvvon B-sápmelaččat. Nu ahte dan gal eat leat ožžon.

Dákkár jurddašeapmi dáidá maiddái cieggan olbmuide DPS áššis?

-Čielgasit. Dan birra olbmot hupmet, juo.

Go lea FeFo:s sáhka, de oallugat geat dadjet ahte dán ásahusa váldokontuvra ii obage leat dáppe, dušše báhpiriin čállojuvvon?

-Dáinna ášši FeFo bealis dál barget, sihke hálddahusas ja stivrras duođas barget nannet bargoveaga dáppe, nu ahte dien barggu gal duođas leat juo álggahan. Olbmot leat ipmirdan ahte váldokontuvra galggai leat dáppe, muhto ii šaddan nu movt álggu rájes doivo. Dál leat eará dieđut, bargiid lohkku galgá dáppe nannejuvvot. Bissut go dálá lanjain vai galgá go huksejuvvot ođđa visti lea ášši man stivra dál lea árvvoštallagoahtán.

Leatgo ásahusat mat du mielas heiveše deike, ja maid berrešii Levdnjii ásahit?

-Eai, ja jus livčče de in dan almmuhivčče dál, muhto Porsáŋgu lea hui fiinna gielda ja mii sáhttit bures vuostáiváldit vaikko maid. Buotlágan olbmuid ja kultuvrraid, ja mis lea buorre sadji dáppe!

Mat leat ođđaseamos dieđut DPS heaittiheami birra?

-Vástidan nu ahte uksa ii vel leat lássejuvvon iige čuoga jáddaduvvon, ja mii beaivválaččat bargat dáinna áššin. Muhto mun in hálit dál media bakte almmuhit movt mii juste dál bargat áššiin.

Movt sáhttá Porsáŋgu sadjái háhkat ná ollu ođđa bargosajiid?

-Mii eat leat dan dásis ahte mii dovdat ahte leat vuoittáhallon. Mii eat smiehttagoađe eará bargosajiid DPS saddjái ovdalgo juo dovdat ahte dál gal leat vuoittáhallon. Muhto mii dieđusge čađat jurddašit ođđa bargosajiid, dan gal dahkat.

Veaháš neahttabáikki birra. Maid dajat nama «Irvi» birra?

-Mu mielas dat lea fiinna namma, álki muitit.

Makkár doaivva ja vuordámuš lea dus nugo mat dán neahttasiidui?

-Dat mii leat dehálaš ahte geavaha áiggi ásahit neahttabáikki nu ahte olbmot oahpásmuvvet dasa ja geavahišgohtet dan. Lea maiddái dehálaš ahte lea miellagiddevaš ja geasuheaddji neahttabáiki, muđui šaddá váttisin. Dát dat lea dehálaš. Jus dainna lihkostuvvat de doaivvun ja vuorddán ahte olbmot dan liikojit báikki ja dan váldet adnui, ja dat lea buorre.

Doaivvut go ahte dat sáhttá Porsáŋggu sámevuhtii veahkkin?

-Juo, čielggas ahte dat sáhttá. Buot doaimmat mat čalmmustahttet sámevuođa lea ávkin ja veahkkin.

Maid sáhttet Porsáŋggu ássit dahkat doarjumis sámevuođa min gielddas?

-Dás ii leat ovttamielalašvuohta, dan ii ábut čiegadit. Mii han leat oassin sámegiela hálddašanguovllus, ja jus olbmuide cieggá dakkár oaidnu ja ipmárdus ahte dat albma sámevuohta ii leat gávdnamis dán gielddas, de sámevuhtii šaddá hástalussan dohkkehuvvot olbmuid gaskkas.

Maid berre dasto sámi biras bargat eanetlogu ektui vai sin ášši positiivva vuogi mielde ovddiduvvo?

-Gulahallan dat lea hui dehálaš. Muhto ii Porsáŋggu sámi biras mii dieid hástalusaid ásaha. Lea váttis čilget makkár hástalusat dat leat dáppe, muhto lea gal čielggas ahte hástalusat gal leat -juo.

Mun gulan soapmásiid hupmamis dahje ipmirdeames nu ahte lea riidu gaskal Porsáŋggu ja Siskkit Finnmárkku?

-Porsáŋggu gielddas gal ii leat riidu iige soabatmeahttunvuohta siskkit Finnmárkkuin. Muhto jus cieggagoahtá dakkár oaidnu ja ipmárdus ahte Porsáŋgu ii leat doarvái sámi gieldan, ja ahte sámi bargosajit galget juogo Kárášjohkii dahje Guovdageidnui, dasto dát šaddá hástalussan.

Leago juogo diekkár mii lea vuođđun DPS-áššis?

-Dan gal in dieđe, muhto lea gal juogi dás mii orru dien guvlui geasuheamen.

Leago juoga man ean leat guoskkahan ja maid háliidivččet lasihit?

-Ii leat, muhto mun livččen sávvan ahte neahttasiidu livččii sallon kvena dili árgabeaivválaš barggus, go dat ii leat veadjemeahttunvuohta. Jus juo galgá leat oassin golmmakultuvrrat servodagas de berrešii fátmmastit buot golmma kultuvrraid. Jus sámevuođas leat ruđalaš váttisvuođat, de kvena ektui leat vel stuorit hástalusat. Dát han lea golmmakultuvrrat gielda, ja dalle fertet fátmmastit ja váldit ovddasvástádusa ollislašvuođas. Muhto sihke sámi ja kvena birrasiin lea alddiineaset ovddasvástádus čalmmustuhttit daid beliid mat sin mielas leat dehálačča. Eai leat almmolaš eiseválddit, gielddat dahje eará eiseválddit geat áiggis áigái galget doaimmahit dan, mii rievtti mielde lea min buohkaid ovddasvástádus. Muđui dát lea gelddolaš projeakta ja šaddá somá oaidnit movt dat vuostáiváldojuvvo, man gallis finadit dán siiddus lohkamis mii doppe čállojuvvo, nu ahte mun sávan lihku bargguin ovddasguvlui.

Dasto mii giitit sátnejođiheaddji go asttai minguin deaivvadit ja loahpahat ságastallama dán háve. Go lea sáhka sámevuođas ja Porsáŋggus de lea veadjemeahttun vajálduhttit daid golmma kultuvrraid mat dáppe leat, ja dakko bakte maiddái kvena kultuvrra. Muhto nu lea gielddas nugo mat Porsáŋggus, ja go lea lunddolaš de áigu Irvi dieđusge čuovvolit sátnejođiheaddji ávžžuhusa, ja máinnašit «olles» golmma kultuvrralaš gieldda.

 

Geahča jearahallama sátnejođiheddjiin:

 

 

Sámegillii

Underholdning

Grandalen september
Tuesday, August 19, 2014 - 16:04

August går mot slutten og her er Irvi med ny tegneseriekonkurranse.