Mánát eai šat duhkoratta olgun:

-Mánáid ferte oalgguhit olggos!

Ulf K. Eriksen

På langtur.jpg

Ii dárbbaš nu guhkás vuolgit.

Ii dárbbaš nu guhkás vuolgit.  Govven: Ulf K. Eriksen

Jorgalan: ImO

 

Juoga mii Porsáŋggus goit lea doarvái, lea duhkoraddansadji olgun. Muhto maiddái dáppe leat mánát mihá unnit olgun go ovdal. Váhnemat gal eai sáhte dušše mánáid sivahallat, go jus sii ieža čohkkedit TV geahččat, de dahket mánát dan seamma. Soaitá leat duohta ahte mánát ohppet ollu iežaset váhnemiin.

Oallugat navdet ahte go dađistaga eambbo astoáiggedoaimmat leat organiserejuvvon, de unnu friddja stoahkan. Ja ovdalaš áiggiid ektui lea riekta ahte maŋemus logiid jagiid lea friddja stoahkan unnon. Muhto Norgga luonddudutkama instituhta seniordutki Margrete Skår muitala Barnehage.no neahttabáikái ahte sii geat servet organiserejuvvon astoáiggedoaimmaide, sii maiddái stohket eambbo olgun go eará mánát.

     -Márffit gaskabeaivin? Dat leat buot njálgámusat olgun, ja danne berret olgun bassit daid!

 

Buoremus vuohki oalgguhit mánáid olggos, lea ahte váhnemat ieža vulget mielde. Dološ áigge ráŋggáštedje mánáid dainna lágiin ahte eai suovvan sin olggos mannat, muhto dál leat áigeájanasat dego PC ja neahttaspealut mat baicca dahket gelddolažžan orrut siste. Buot deaŧaleamos lea jeavddalaččat finadit olgun. Daga dan álkin, erenoamážit unnimusaide. Muitte ahte vásáhus lea deaŧaleabbo go dat ahte guhkás vuolgit. Lagamus vuovderavda sáhttá leat doarvái. Jus lea heajos dálki, de sáhttá liikká olgun fitnat, muhto ii dárbbaš leat nu guhká.

Olgostoahkan luonddus ii leat dušše buhtis áibmu ja somás vásáhusat. Mánát ohppet maid deaŧalaš rumašhálddašeami ja birget iešheanalaččat,ja sii šaddet searat ja hutkát. Spábbačiekčan, čuoigan ja čierasteapmi leat oahpes olgostohkosat maid eat namut dán háve. Dá leat eará doaimmat maid sáhttá olgun bargat:

Divrriid geahčadit

Bivdde divrriid ja bija daid glásii mas lea lohkki (ráhkat áibmoráiggiid), ja geahčat daid stuoridanglásain. Luoitte daid fas dearvan olggos seamma sadjái gos váldet.

     -Lea somá guoli bivdit, erenoamážit go lea unni ja áidna gii lea guoli fidnen!

 

Ráhkat guovddi

Guovddi sáhtát ráhkadit ieš, ja unnimusaide sáhttet ollesolbmot dahje stuoraviellja/-oabbá veahkkin ráhkadit. Lea viehka somá iežas ráhkadan guovddi sáddet biekka mielde áibmui. Neahtas gávdnojit rávvagat dasa mo ráhkadit dakkáriid. (ovdamearkka dihte dát) Jus áiggut hui vuđolaččat bargat, de sáhtát viežžat PDF dáppe: Naturfagsentereret.no. Várut fal ahte it sádde guovddi elfápmolinjjáid lahka!

Njuikunbáddi, njuikunstrihkke ja paradiisa

Dat lea sihke somá ja lea buorre lášmmohallan. Ja njuikunstrihke njuolggadusat soitet juo leat vajálduvvan kulturárbi? Soaitá áhkku muitit mo dat leat?

     -Lea hui somá fiervvás dušket!

 

Sáibobuodjagiid bossut

Lea álki ruovttus ráhkadit seaguhusa mas bossu sáibobuodjagiid. Áidna mii ii soaitte leat dábálaš ruovttuin, lea glyserol (glyserin), mii ii leat várálaš ávnnas, ja man oažžu apotehkas. Rávvaga gávnnat dás. Buoremus lea ráhkadit seaguhusa beaivvi ovdal. Jus čalmmit eai gierdda sáibbu, de gánniha čalbmelásiid geavahit.

Njoarostit

Ráhkat árbevirolaš čoarvegiela čoarvvis dahje muoras, dahje sáhtát bátti dahje suohpana čuolbmadit. Soaittát gávdnat čoarvvi man sáhtát njorostallat. Jus it, de heive maiddái soppiid njorostallat. Ale eará mánáid gal njoaros, go dat sáhttá leat várálaš!

Sárgut/ njuohtat olgun

Sáhttibehtet ráhkadit somás dáidagiid dainna lágiin ahte rišahit dahje njoarrat mála báhpirii ja dasto heŋget dan arvvi ovdii, dahje lebbet eatnamii oanehaš. (Várut ahte mála ii doidojuvvo visot eret.) Dasto goikadat gova.

Jus dis lea heivvolaš šillju dahje orrubehtet jaskes sajis, de sáhttibehtet oastit čállinkriitta ja sárgut asfáltii. Dahje lahkosis soitet leat duolba geađggit dahje bávttit? Muitte fal sárgut dušše dakko gokko ollesolbmot suvvet, ja ale goasse sárggo biilageidnui!

     -Fiervvás sáhttá ollu suohttasiid gávdnat.

 

Finadit mátkkis

Lea deaŧalaš ahte mánáin leat somás mátkkážat, iskka «mánáid mátkenjuolggadusaid» dán siiddus. Mátkkis sáhttibehtet čoaggit murjjiid, iskkadit mii doppe gávdno, čoaggit skálžžuid dahje guoli bivdit. Eanas mánáin leat dán áigge mobiltelefovnnat main lea kamera. Mo livččii govvengilvu? Eai buot báikkiin min guovllus leat stuora muorat, muhto jus leat, de lea somá gorkŋodit dain! Jus dolastehket, de sáhttibehtet ráhkadit čitnasákkiid maiguin sáhttá sárgut. Divtte mánáid veahkkin ráhkadit borramuša dollagáttis. Oallugiin lea kano, ja kanomátkkis besset mánát oaidnit ollu smávva ipmašiid luonddus. Muitet fal gádjunliivva ja gáddeguora meallut go mánát leat fatnasis.

Jus mánná váillahišgoahtá duhkorasaid, de sáhttibehtet vaikko maid ráhkadit olgun. Huksejehket bihcabáhcahiin ja muorrabihtáin dálu ja elliid, dahje sáhttet geađggit, skálžžut ja dakkárat leat eallit. Sáhttibehtet vaikko olles gili hukset. Dahje unna barttaža. Jus lehpet johkagáttis, de heive vuollat fatnasa ja lágidit fanasgilvvu. Unnimusat sáhttet fanasin geavahit muorrabihtáid maid gávdnet. Mátkái eai dárbbaš leat nu alla vuordámušat, teltamátki ii dárbbaš leat dobbelis go viesu duohkin dahje lagamus vuovderavddas.

     -Movttegis dronnet iežas dálvešloahtas.

 

Dálvestohkosat

Soaitá leat váivi jurddašit dálvvi birra dán muttos jagi, muhto mii han diehtit ahte boahtá. Guhkes dálvvi sáhttit jorgalit suohtasin. Dalle lea buorre astu muohttagis stoahkat. Muohttagii sáhttá duolbmut minstariid ja stoahkat «sisten», muohttaga sáhttá málet sprayabohttaliin mas lea ivdnečáhci, muohttagis sáhttá dáidagiid hukset dahje ráhkadit bohtalgeainnu gokko bohttaliid bidjá čierastit (glásabohttalat čierastit buoremusat). Seavdnjadin lea muohtalámpá fiinnis, dahje jiekŋalámpá. Jus muohttaga dahje čázi báidná, de šaddá vel fiidnát.

Muohtabiejus sáhttet leat tuneallat, toartnat dahje čierastansadji. Muitte fal ahte it goassege hukse geaidnogurrii dahje dohko gos muohtaboltunbiillat vudjet. Ollesolbmot soitet muohttaga goaivut iežaset viesuid luhtte. Jus plánejit, de sáhttet muohttaga čohkket ovtta guhpii, gosa sáhttá muohtabieju roggat. Dalle lea maid álkit bearrái geahččat, go muohtabiejus sáhttá dáhkki gahččat. Lea maid vejolaš hukset igloo.

     -Oallugat ráhkadit buođu go arvá, muhto sáhttá maid ráhkadit muohtabuođu giđđat.

 

Liŋkkat gos gávnnat eambbo olgostohkosiid:

UT.no: Barnas turregler og barn om å være ute i naturen

NHI.no: Sommeraktiviteter for barna

Foreldremanualen: Utelek

Den Norske Turistforening: Leke og bygge i snø

Aftenposten: Om undersøkelsen fra NINA om barn og natur

Sámegillii

Underholdning

Grandalen september
Tuesday, August 19, 2014 - 16:04

August går mot slutten og her er Irvi med ny tegneseriekonkurranse.